Kuidas kasvatada sellerit?

Kuidas kasvatada sellerit?

Selle artikli lõpuks saad teada:

  • Kuidas kasvatada sellerit, eelkõige varssellerit
  • Kuidas kasvatada varssellerit, mõeldes eelkõige sellerimahla pressimisele
  • Kas sellerid peab ilmtingimata kasvatama ette
  • Millist mulda ja tingimusi seller vajab
  • Kuidas korjata sellerivarsi nii, et saaksid maksimaalse saagikuse
  • Sellerist mahla tegemise nipid ja trikid

Milleks kasvatada ise varssellerit?

Kui sa aianduse ja toidukasvatamisega sinapeal ei ole, siis mahlase selleri kasvatamine võib tunduda natuke raske ülesandena, kuid mitte võimatu. Tegelikult on mõned olulised detailid, mida teades on sinu edu tõenäosus palju suurem.

Miks sa üldse plaanid sellerit kasvatada?

Kas kavatsed sellerit kasutada pajaroogade ja suppide sees? Või kavatsed sellerist hakata eelkõige mahla pressima?

Pajaroogade sisse sobivad väga mitmed sordid, nii isepleegitavad (self-blanching) kui ka tavalised. 

Kui me aga räägime mahla tegemisest, siis tasub valida sort, mis kasvatab jämedaid pikki ilusaid varsi.
Üks populaarne sort, mis mahlateoks hästi sobib, on Tall Utah. Sellel on jämedad sihvakad varred ning tegemist on kuivale ja kahjuritele küllaltki hästi vastupidava sordiga.

Sellerimahl
Peamine põhjus, miks sellerit praegu nii hoogsalt kasvatatakse, on sellerimahla valmistamine

Kas sellerit peab kasvatama ette?

Lühike vastus on – jah, peab.
Esiteks, selleriseeme idaneb eriti kaua – kuni kolm nädalat ehk 21 päeva. Kui seemet eelnevalt leotada ja oodata, kuni idujuur ennast näitama hakkab ja siis mulla peale ümber külvata, siis võib-olla õnnestub protsessi kiirendada.
Et teha asi veel huvitavamaks, siis selleriseemned vajavad idanemiseks otsest päikesevalgust.

Külvikasti külvates võid seemned külvata kasti peale ja siis suruda käega peale, et seemnel oleks niiske mullaga kontakt olemas.

Eestis on mõistlik sellerid idanema panna juba veebruarikuus, märtsis ümber pikeerida ning aprilli lõpupoole juba ümber istutada istutuskohale. Kui ilmad on aprillis veel külmad, siis algul võib õue istutatud taimed katta kattelooriga.

Oletame, et õnnestus seemned idanema saada. Siis esmane kasv selleritel on väga aeglane. Väikesed taimed, nagu kõik istikud, on väljaarenemata juurestikuga ning vajavad seetõttu rohkem hoolt kui täiskasvanud taimed. Kuivamisoht on kerge juhtuma, kui regulaarselt kasta ei jõua.

Võid ette kujutada, et selleritaimele meeldiks looduses kasvada jõe kaldal, kus kogu aeg on muld niiske, paistab otsene päike ning rammu kasvamiseks jagub.

Kasti pikeeritud sellerid
Foto autor: Eve Kirja | Nõo aiaäri

Sellerite pikeerimine ja harvendamine

Selleks, et saaksid selleritaimed ilusti õigete vahedega peenrasse istutada, tuleb taimed ka algsest külvikastist poolkinnistesse kastidesse ümber pikeerida. Hea aeg sellerid ümber istutada on siis, kui selleril on juba vähemalt üks pärisleht küljes.

  • Istutuskastiks sobib hästi näiteks puitkast 
  • Jäta iga taime vahele 2-3 cm suurune vahe (nagu ülal pildil)

Muld olgu juba viljakas ja kohev – näiteks teise aasta hobusesõnnik või korralikult lõpuni lagunenud kompost

Kas kasvatada taimed ise ette või tellida aiandist?

See on mõttekoht. Ja sa pead ise oma aega, ressursse, ettekasvatusvõimalusi ja huvi arvesse võtma. Toon välja plussid ja miinused, mida mina olen leidnud.

Aiandist tellimine

Plussid

  • Sa saad kindla koguse taimi
  • Elujõulised taimed
  • Ühtlaselt kasvanud ja ilusate vahedega kasti pikeeritud
  • Vähem tööd ja vaeva ettekasvatamisel
  • Ei nõua sinult ettekasvatamise võimaluste olemasolu

Miinused

  • Hind taime kohta on 0,2 – 0,3€/tk

Ise kasvatades

Plussid

  • Saad vahetu kogemuse taimede algusest lõpuni kasvatamisega
  • Soodsam tükihind (kui mitte arvestada oma ajakulu ja võimalike lisainvesteeringuid)
  • Kui on plaan hakata kasvatama suurelt (ka müügiks) siis on kindlasti parem tasuvus taime kohta

Miinused

  • Kui oled algaja kasvataja, võib pikeerimine tunduda keerulisena
  • Ettekasvatus vajab soodsat pinda – kas päikeselist kohta akna all*, köetavat kasvuhoonet või kasvulampe 
  • Suurem ajakulu ning pidev taimede eest hoolitsemine

Kasvatamine aknalaual*Kui loodad ainult aknalaual naturaalsele päikesevalgusele, siis tuleb vaadata, et sinna piisavas koguses valgust paistaks. Vastasel juhul võivad taimed valguse poole välja venida, mis omakorda võib tekitada komplikatsioone pikeerimise faasis.

Mina soovitan isiklikuks kasutamiseks mõeldud taimed tellida aiandist. Vähem stressi, rohkem rõõmu ning suurem tõenäosus, et sa järgmised paarkümmend aastat igal aastal asja uuesti ette võtad.

Rahalised võrdlusarvutused

Võrdlusena toon välja, et kui maksad ühe aiandist saadud selleritaime eest 0,3€/tk, siis täiskasvanud maheselleri hind poes on umbes ~2,5€/tk (~400g punt).
Lisaks sellele, kui korjad ainult välimisi varsi ja jätan südamiku alles, võid ühelt taimelt saada hooaja jooksul kuni kolmekordse koguse varsi ehk koguni 7,5€ eest väärtust ühelt taimelt. See paneb asjad perspektiivi. 7,5€ on potentsiaalne tulu taime kohta ja 0,3€ esmane investeering. 

Ma olen proovinud nii üht kui teist ja praegu olen otsustanud tellida taimed toreda kasvataja Eve Kirja käest, kes toimetab Tartu külje all Nõo aiaäris.

Millist mulda ja tingimusi seller kasvamiseks vajab?

Kui sa tahad head saaki saada, siis tuleb pisikesed selleribeebid istutada viljakasse mulda. Viljakaks mullaks võib pidada näiteks peenrakasti, kuhu iga aasta komposti pealt juurde lisatakse, või kaevamisvaba peenramaad, mida iga aasta paksu multšikihiga kaetakse.

Muidugi kasvavad taimed ka traditsioonilisel peenramaal kunstväetiste (NPK) abil väga ilusti, kuid keemilised väetised üldiselt ei mõju hästi mullaelustikule ning võrdlustestid mineraalainete ning tervendavat omaduste osas on ka tegemata.

Mina arvan, et kui juba kodus selleri kasvatamine ette võtta, siis oleks eriti hea teha seda 100% mahedalt ja keemiavabalt. 😉

Kuidas ma oma sellereid edukalt multši ja ajalehtede abil kasvatan?

Kuidas kasutada multši
Näidispeenar - 1. kompost, 2. märjad ajalehed, 3. heinamultš

Mina tegin oma peenramaa sellise. Panin viljaka (lämmastikurohke) mulla alla, milleks oli traditsiooniline kompostimuld. Sa võid kasutada mullaks seda, mida sul on, lihtsalt proovi lämmastiku ja mineraalide sisaldus hoida võrdlemisi kõrgel tasemel.

Komposti lisamine aeda
Ajalehed peenramaal

Ajalehed peenrakastis

Minu muld ei ole 100% umbrohtudest vaba. Seega ma katsin mulla märgade ajalehtedega nii, et ei oleks ühtegi pilu, kust umbrohi saaks kasvada. Kõigepealt panin ajalehed ükshaaval veeämbri sisse ja siis laotasin mulla peale. Nüüd, kui umbrohud ajalehtede all soojas ja niiskes idanevad, siis valguse puudumise tõttu noored kasvud hukkuvad.

Heinamultš

Peenra multšimine

Kõige peale panin paraja kihi heinamultši. Multš hoiab hästi niiskust, kuid siin situatsioonis näeb heinamultš lihtsalt ilusam välja kui ajalehed peenramaal. Ent peenramaal, kui ajalehed ära kuivavad, siis nad võivad hakata tuulega lenduma ja siis on hea, kui need on multšiga kaetud. 

Ajapikku ajalehed ja heinamultš lagunevad mullaks, lisades viljakust ja toitu mullaelustikule.

Kui hakkad sellesse peenrasse taimi istutama, siis tõmbad heinamultši kõrvale, teed ajalehe sisse paraja augu ning istutad taime otse mulda.

Varsseller multšiga
Pärast kolme kuud on ajalehed praktiliselt ära kõdunenud ning ka heinamultš on vaikselt kõdunema hakanud. Nendelt selleritelt on juba tehtud korduvaid korjeid. Korjatud on ainult välimisi jämedaid varsi

Milliseid orgaanilisi väetisi ja leotisi mina kasutan?

Kasvuperioodi keskel kastsin taimi ka erinevate orgaaniliste leotistega. Orgaanilisi väetisi kasutasin siis, kui meelde tuli, ning ma julgen väita, et sellerid oleksid ilusti kasvanud ka ilma ühegi lisaväetiseta.

Kuigi sisetunne juhtis mind ikkagi igal soodsal võimalusel taimi erinevate leotistega kastma. Õigesti doseerides muudavad orgaanilised väetised taimed väekaks, haigustele vastupidavamaks, suurendavad kättesaadavate mineraalide, kasulike bakterite ja seente osakaalu mullas ning aktiveerivad mullaelustikku. Toon välja mõned leotised, mida ma kasutan.

  1. Vihmaussileotis – see on vedelik, mida vihmaussid toidujäätmeid süües eritavad. Vedeliku lahjendan veega. Kuigi see on suhteliselt ohutu ka ilma lahjendamata kastmiseks, ei taha siiski kuldaväärt kraami niisama raisata.
  2. Nõgeseleotis – nõges on mineraali- ja lämmastikurohke taim. Leotise tegemiseks kogu suur hulk nõgesepealseid ning pane kinnisesse anumasse laagerduma. Kahe nädala pärast on leotis valmis. See haiseb kohutavalt, kuid haisu eemaldamiseks võid leotisesse lisada kivijahu. Selle leotisega ole igal juhul ettevaatlik – lämmastiku sisaldus on selles väga kõrge ning otse doseerides võib see taimi kahjustada ning nende juurestiku nii-öelda ära põletada. Seda leotist tuleks kindlasti lahjendada 1:5 vahekorras, või soovitavalt isegi veel enam – 1:10 vahekorras.
  3. Varemerohu leotis – valmistamine ja kasutamine käib sarnaselt nõgeseleotisele. Samuti väga mineraalide- ja lämmastikurohke leotis.
  4. Võilillelehe leotis – valmistamine ja kasutamine käib sarnasel nõgeseleotisele. 

Tegelikult võid teha ühe suure ämbritäie “umbrohuleotist”, kuhu viskad kõik välja rohitud umbrohud sisse. Igal taimeleotisel on tegelikult omad kolmandad spetsiifilised boonused, mida nad taime jaoks teevad, kuid sellest saad lähemalt uurida biodünaamilise põllumajanduse käsiraamatutest.

Lisaks võid juurde uurida sellist mõistet nagu kompostitee (compost tea). Ka see on väga kasulik orgaaniline viis oma taimede turgutamiseks.

Kuidas kasvatada sellerit?
Varssellerid augustis. Juba rohkem kui kuu aega on siit peenralt saaki korjatud

Taimede istutamine ja vahekaugused

See info on tõenäoliselt ka seemnete pakendil kirjas. Kui ostad taimed aiandist, siis oskab kindlasti kasvataja selles osas nõu anda. Kui tahad pikka, efektiivset ja hästi töötavat selleripeenart, siis 75cm laiuse peenra peale mahub 3-4 rida sellereid (~20cm vahega). Kui hakkad pikki peenart minema, siis 30cm samm tundub olevat parim. Võid kasutada mõõtevahendiks puupulka, saapa pikkust või muud geniaalset mõõteriista.

Kuid ükskõik, millise kuju või laiusega su peenar ka ei ole – hoia umbes ~20-30cm vahet selleritaimede vahel. Selleri juurestik kasvab väga võimsaks ning vajab seda ruumi kasvamiseks. Samas meeldib selleritele ka koos kasvada – üksi kasvades võib taim hakata ennast nii-öeda “laiali” ajama ehk püstiste ja taeva poole sirutavate varte asemel võib sul hoopis tulla palju peenikesi ning maaga paralleelselt kasvavaid varsi.

Lisaks on sellise vahekaugusega istutades teine boonus veel. Taimed varjutavad oma teises kasvufaasis umbrohtusid.

Küsimusi laiast maailmast ehk KLM

(tuntud ka kui KKK)

Kas seller kasvab Eesti kliimas õues?

Varsseller kasvab väga ilusti Eesti kliimas õues. Ta on väga hea külmataluvusega taim. Seda kasvatatakse isegi 63. laiuskraadil Norras ning kui taim on saavutanud oma täismõõdu, siis kannatab taim lausa -2 külmakraadi. Seega, sarnaselt petersellile saad sa sellerit ikka veel korjata ka pärast esimesi öökülmasid. Paned sügisel selleritele katteloori peale ning teoreetiliselt peaks kasvuperiood pikenema veelgi.

Kas sellerit saab kasvatada ka kasvuhoones?

Seller kasvab kõige paremini siis, kui kasvutemperatuur on 15-20 kraadi vahel.

Kasvuhoones võib vahel temperatuur tõusta sellest kõrgemale. Lahendusena on võimalik sellereid pealt külma veega kasta, et neid jahutada.

Minu kogemus näitab, et seller kannatab ka 35-kraadise kasvuhoone ära. Temperatuuri kõikumine ei valmista sellerile suuri probleeme.

Minu sellerid kasvasid ilusti, aga köögis avastasin, et pooled varred on seest tühjad. Miks?

Seda on väga oluline teada – selleritaim tahab väga palju vett. Kui seller jääb täiesti kuivale, siis kasutab taim ära varres oleva vee. Nii jäävadki sulle alles seest õõnsad varred, mis ei taastu ka siis, kui uue veega kasta. 

Nii kasvuhoonesse kui ka peenrasse istutades hoolitse selle eest, et muld hoiaks hästi vett ning oleks piisavalt niiske. Seepärast on mulla multšiga katmine soovitatav.

Multš ja nälkjad

Heinamultši ainuke miinus on teod ja nälkjad. Teen erinevaid katsetusi ka taimedega, mis pidavat teod eemal hoidma, aga eks näis, kuidas läheb. Üldiselt nad suurt kahju selleritele ei tee ning kui käia regulaarselt neid peenralt korjamas, siis midagi katastroofilist ei juhtu.

Tigude pikaajaline lahendus on pardid, kes kõik nälkjad ära söövad. Samuti terve ja väekas muld, mille sees kasvavad vastupidavad taimed. Nälkjad teatavasti eelistavad esimeses järgus elujõuetuid taimi.

Sellerivarred kausis
Suurde metallkaussi korjan hommikuse koguse sellereid. Vartel on näha kergeid nälkjate kahjustusi, kuid see ei olnud midagi katastroofilist. Jagus neile ja jagus ka meile.

Millal ma sellerit korjata saan?

Kui veebruaris on alustatud ettekasvatusega ning aprillis taimed tulevasse mulda ümber istutatud, siis jaanipäevast alates saab kasvuhoonest juba suuremaid välimisi varsi ükshaaval korjata. Õuest saab välimisi varsi hakata korjama kusagi juuli lõpupoole.

Traditsiooniliselt näed poes terveid selleripunte, mis on varre pealt ära lõigatud. See on säilitamiseks väga hea meetod, kuid kui varred lähevad kasutamiseks koheselt, siis on hea korjata üksikuid välimisi varsi, sest keskel asuv selleri südamik kasvatab kuni hooaja lõpuni pidevalt uusi varsi.

Nii võid ühe pundi asemel saada ühelt taimelt kahe- või kolmekordse koguse varsi.

Muidugi võid kasvatada ka selleri oma täismõõtu ning juure pealt ära lõigata. Niimoodi pundina lõigates püsib seller kauem värskena.

Selleri kasvatamine juureosas
Sellerit saab uuesti kasvatada ka juureosast

Kas ma saan poest ostetud selleri juureosast uuesti kasvama panna?

Jah, see on võimalik. Kui jätad 2-3cm varsselleri alumist osa alles ning paned esialgu selle pooleldi vette juuri kasvatama ning hiljem istutad ümber, siis täitsa edukalt saad endale uue taime. Vett tuleb pidevalt vahetada ning hea oleks, kui vee sees oleks ka natuke rammu – lahjendatud kujul vedelaid komposte (taimeleotisi), mida eelnevalt kirjeldasin.

Kuid sellel on üks miinus. Selliselt kasvatades saab ilusaid sellerivarsi supi maitsestamiseks, kuid mahla tegemiseks kipuvad varred jääma liiga tagasihoidliku kasvu juurde. Lisaks, kuna taim arvab, et see on tema nii-öelda 2. kasvuaasta, siis ta hakkab kasvatama üsna kiiresti jämedat vart ning seemnepead.

Kokkuvõtvalt – sobib, kui sa soovid ainult natuke sellerivarsi, kuid mahlategemiseks jääb varsi väheseks. Seega, kui soovid suurt kogust jämedaid mahlaseid varsi, siis tasub sul sellerid kasvatada ikkagi istikutest.

Mu taimed ei taha seemnest üles tulla!?

Rahu. Varsselleri idanemine võtab aega 21 päeva. Selle perioodi jooksul vajab seeme otsest valgust ehk selleriseemned külva otse mulla peale ning ära mata neid mulla alla. Hea on endale hankida ka spreipudel, millega seemneid igapäevaselt pealt kergelt niisutada, et idanevus oleks ühtlane ning ei tekiks liigniiskust.

Tegin oma vartest mahla - mahl tuli palju kibedam kui poe sellerist tehtud mahl

Olen tähele pannud, et kui varssellerid on ilusti läbi kogu kasvuperioodi kastetud ja niiskes mullas ning ei jää kordagi päris kuivale, siis on varred mahlasemad ja magusamad.

Kibedaks tahavad minna just taimed, mis on pidanud ekstreemsustega võitlema, eelkõige kuivaga.

Tahan sellereid pleegitada

Kui sa tahad, et valget selleriosa oleks rohkem, tuleb valguse ligipääs varte alumisele osale ära blokeerida. Seda saab teha väga mitmel viisil. Mullata taime ümber muldvall, siduda taimede ümber ajalehed või panna iga taime ümber paraja kõrgusega plasttoru.

Teine võimalus on valida ka sort, mis pleegitab ennast ise (self-blancing). Isiklikult ma sellele nii suurt vajadust ei näe, aga kellel huvi, siis kindlasti tasub proovida.

Kui palju taimi peab kasvatama, et pressida iga päev 0,5l mahla?

Selles võrrandis on muutuvaid osasid palju, kuid üldiselt peaks 50-75 taime inimese kohta olema piisav, et kogu hooaja vältel saada piisavas koguses mahedat värskelt pressitud sellerimahla. Nii et kui kodus on näiteks neli sellerimahla tarvitajat, kes iga päev joovad 0,5l puhast sellerimahla, siis ma paneks maha vähemalt 200 selleritaime.

Eelpool mainitud istutustihedusega, siis 75cm laiusele ja 1,5m pikkusele peenrale mahub ~24 taime. Seega kulub peenramaad vähemalt 3m inimese peale, mis teeb nelja inimese kohta 12m peenart. Alati võib ju rohkem panna, et saaks sõpradele, tuttavatele ja naabritele ka head kraami jagada 😉

Aitäh sulle

Aitäh, et sa selle artikli lõpuni lugesid. Artikkel on loodud peamiselt isikliku kogemuse pealt ning ka mina saan iga uue aastaga aina targemaks. Uute teadmiste lisandudes täiendan artiklit või kirjutan isegi uue artikli.

Kõik ettepanekud artikli ja kasvatuse osas on oodatud info@elusvali.ee meilile 🙂

Sellerimahlast, selle kasulikest omadustest ning valmistamisest saad lähemalt lugeda siit.

Vaata ka lühikest videot selleri kasulikest omadustest.

image_pdfimage_print

7 Comments

  1. Maarja

    Tere!

    Tänan artikli eest! Kui kasvatama hakkan, tulen vaatan uuesti üle. 🙂
    Ma küll ei kasutaks kunagi ajalehti aianduses, kuigi see on populaarne, neis on päris palju raskemetalle (trükivärv).

    1. admin

      Tõsi ta on. Ajalehtedel kasutatav värv ei ole kõige parem variant. Minu olukorras siiski töötab see paremini kui umbrohtu kasvanud peenrad 😉

      Alati võib muidugi kasutada ka värvimata jõupaberit rullis. Seda saab osta näiteks Pakendikeskusest või ehituspoest.

      1. Maarja

        Need vanad Rahva Hääled on vist jah juba puhtaks kulunud. 😀 Kuna Antony räägib päevast päeva raskemetallidest, siis ei ole eriti vastutustundlik jälle uuesti mulda raskemetallidega “toita”, seda värki tuleb ju niigi igast otsast. Pigem tahaks õppida trikke, kuidas mulda uuesti parandada ja puhastada ja seal siis eriti vingeid sellereid kasvatada 🙂 Jõudu tööle!

  2. heli randoja

    Aitäh, nii hea ja inspireeriv lugu.

    1. Erki

      Mul on hea meel, et meeldis 🙂

  3. rriinu

    AItäh! Nii inspireeriv! Ajalehe asemel – pappkasti-materjal (kleepsud maha muidugi…) ??

    1. Erki

      Jaa, loomulikult.

      Ja kui tahad eriti peeneks ja massiliseks minna, võid osta õige laiusega jõupaberit rullis. Ajalehed ja pappkastid on sellid taaskasutusvariant 😉

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga